Jeeeeeei

Olgugi, et postitus jääb imelühikeseks, ma lihtsalt pidin vahele siia ütlema, et ma olen ülimegagiga häppi :) Ma sain omale molberti jeeeeeeeeei. Kes ei tea, mis/kes on molbert, siis molbert on maalimisalus ;)
Kalli-kalli

Armastus

Mul tuli tuju kirjutada armastusest. Justnimelt tuju. Ma lähtun paljuski tujude järgi. Täpselt nagu 8.aastane. Igatahes kui teile tundub see armatsusest kirjutamis teema liiga pubekalik või lapsik või lihtsalt pole tuju seda lugeda, siis kallikene, üleval paremas nurgas on väike x. Vajuta sinna peale palun.
Kui teemasse tagasi tulla, siis armastusest. Armastust võib liigitada mitmesse lahtrisse.
Pere vaheline armastus lihtsalt on kaasasündinud. Sa armastad oma peret, vanemaid, õdesid-vendi. Sa lihtsalt ei saa neid mitte armastada no matter what.
Järgmiseks oleks siis vist sõpradevheline armatsus. Sa saad omale sõbra ja õpid teda armastama. Sa ei armasta ju kõiki keda nimetad sõpradeks või mis? Mul on väga palju sõpru aga ma ei armasta neid kõiki. Väga armastan oma noori. Mul on neist juttu vist igas postituses juba. Neist ei saa lihtsalt üle ega ümber. Liiga imelised. Järgmisel aastal kaovad küll mõned ära. Kes sõjaväkke, kes ülikooli. Kuid see ei tähenda, et nad vähem kallid oleksid.
Viimane armastus on mehe ja naise, poisi ja tüdruku vaheline armastus. Seda saab ka mitmeks liigitada kuid see on kõige keerulisem armastuse liike üldse. Olen armunud olnud üks, kaks, kolm, neljal korral. Esimene ei teadnud mu tunnetest midagi ja see oli ammu. Mingi 13-15 aastaselt. Teise ja kolmandaga jõudis asi isegi käimiseni välja. Kolmanda puhul võiks väita, et isegi kaugemale kui ma oleksin arvanud. Aga valisin tema asemel usu. Ma tean, et valik oli õige aga tunnen end seepärast siiani halvasti ja kui saaksin, keeraksin selle aja ikka tagasi. Olgugi, et sellest on juba aasta möödas. Kolme esimese armastuse puhul võin öelda, et armastust ei ole kerge muuta mitte armastuseks. Kolmas isik küsis mu käest, et kuidas ma saan teda mitte vihata peale kõike. Mul läks vastuse leidmiseks tükk aega. Öeldakse, et armastusest vihkamiseni on aind üks samm aga ma leidsin, et ma ei saa vihata kedagi keda ma olen kunagi armastanud. Neljas armumine on praegugi. Muidugi on armumisel ja armastusel vahe. Need ei kuul ualati kokku. Ei ole olemas armastust esimesest silmapilgust, küll aga on armumine esimesest silmapilgust. Armatsus tekib aja jooksul. Viimane armumine/armastus on mul teistmoodi. Tunnen teda juba mingi 4 aastat aga tean teda veel kauem. Armusin temasse 1.august 2008. Mul on see nii hästi meeles. Temaga on see teistmoodi. See armastus on nagu loomulik osa mu ülejäänud elust. Ma suhtlen temaga palju ja ta on äärmiselt kallis. Seda oli ta muidugi juba varem aga viimasel ajal mulle tundub, et meil oleks nagu midagi kuigi ei ole. Võibolla on asi lihtsalt minu vabas suhtlemises. Ta teab mu kohta nii palju. Ma tunnen, et saan teda usaldada. Ta toetab mind usuliselt. Ta armastab Jumalat sama palju kui mina. Asjad mida olen oma n.ö kallima puhul oluliseks pidanud. Viimane armastus tundub nii tõene. Mitte, et armastus pole tõene, lihtsalt see tundub nii...nii tavaline, nii loomulik. Ma ei vaja, et temaga isa päev koos oleksin. Ei vaja ta lähedust. Piisab teadmisest, et ta on olemas.
Seega olen praeguse aja jooksul õppinud seda, et alati ei kaasne armumise ja armastusega seda liblikate tunnet kõhus, kuid olen ka neid n.ö liblikaid kõhus tundnud. Pigem on see siis kui on iha ja kirg mitte armastus.
Mul lihtsalt tuli tuju ja tahtmine sellest kõigest kirjutada. Kas siis keegi loeb või ei. Muide, kui nüüd arvad, et see jutt oli kuidagi läila ja magus, siis vaata mis juba alguses kirjutasin. Üleval vasakus nurgas asuva x kohta. Hoiatasin juba enne. Igatahes kui meeldis siis aitäh.
Kalli-kalli

Hei hei

Alustan seekord reedest. Reedel toimus siis vist kolmas Jesus Station. Ma nagu nii tahtsin minna, sain siis õe käest raha. On talle nii tänulik. Ta on nii kallis mulle tegelt. Kuigi me suhted on nagu on. Siis sain häälega Põlvasse ja kohe edasi siit bussi peale ja Tartu. Seal oli paar tundi aega enne kui see hakkas seega jõudsin Lifti noortekast läbi hüpata. Igatahes Ma nii igatsesin neid noori. See oli nagu super sinna Jesus Stationisse minna. Ei olnud neid sadamiljonteist aastat näinud. Nii imeliselt kallid. Olen Jumalale tänulik ,et ma olen saanud neid tundma õppida. Eriti tänulik olen Kärry, Jenny, Vivvu, Marko, Pauli eest. Joonatani oli ka lahe näha. Ta on lahe tegelane. Muidugi oli ka teisi super hea näha. Kõik on nii kallid. Eriti hea oli Pauliga rääkida. Ta käis nüüd Itaalias ja tõi mulle midagi sealt. Jeeei. Ma ei tea veel mida, tal polnud seda kaasas eile. Siis rääkisime ja lubas perel või sõpradel või kellegil saata mulle Hiinast päris lehviku. Oii ma ootan seda. Ta on nii lahe.
Ööseks läksin Jenny poole. See oli lahe aeg. Pole ammu seal käinud. Üldse niipalju sain inglise keeles suhelda.
Laupeäva hommikul oli friizing külm. Tulin koju, olin mõne tunni kodus ja läksin kogudusse noorteka jaoks ette valmistama. Õhtul oli meil siis külas Yuri Brasiiliast ja veel oli metost Taavet ja Lea. Oeh ma pidin tõlkima. Alguses kartsin aga lõpuks oli lahe. Ma armastan seal ees olemist. Tunnen seal end kui kala vees. See on nii nii hea. Igatahes Yuri rääkis oma elust väga huvitavaid ajsu ja siis rääkis seda, et ärkamine saab alguse uuest põlvkonnast, noortest. Ja me peame olema valmis minema sinna ja tegema seda mida Jumal tahab. See on nii imeline näha kuidas Jumal teda kasutab. Nagu ta on nii pühendunud Jumalale. Mul vist võtab see veel aega kui ma sellise suhte Jumalaga saavutan.
Siis tegin veel tänu listi. Kõik noored said sinna kirjutada mille eest või kelle eest nad on Jumalale tänulikud. Kõige rohkem oldi algul Ahti eest, siis veel Tiina eest ja täna lisandus ka Anni seega ollakse Ahti, Tiina ja Anni eest võrdselt tänulikud. Järelikud on nad imelised inimesed :) See list hakkab vaikselt täis saama. Peab hakkama uut tegema.
Igatahes Jumal on imeline. Ärge seda unustage. Ta armastab teid. Ta on parim issi keda võiks tahta.
Kallikalli.

Hei hei

Jumal on imeline. Ei väsi kordamast seda. Samuti ei väsi kordamast, et meil on imelised noored. Möödunud laupäeval oli meil külas Andrus Kask. Rääkis oma elust veidi, misjonireisidest, näitas pilte, laulis. Noortele meeldis. Pärast oli spordisaal. Ja siis viisime rahvale šokolaade millel oli kirjakoht peal, postkastidesse. Lahe aeg oli. Ma armatsan meie noori igat viimset kui ühte :). Nad on liiga kallid.
Tuleva laupäev tuleb meile Yuri külla. Ta on Võrus misjonitööl ja pärit Brasiiliast. Samuti hästi lahe. Eile koguduses juhtus ka minuga midagi mis mind tükiks ajaks tummaks võttis. Lihtsalt keegi kallis inimene mulle andis/tegi midagi minu jaoks mida vaja oli. Ja ma ei tea siiani miks ta nii tegi. Lihtsalt mul pole sõnu. Temalt ei oleks ma seda oodata osanud.
Kuulasin just laule jõutuubist. Nagu nii hääd sõnad.
Better than the riches of this world Better than the sound of my friends voices
Better than the biggest dreams in my heart and that's just the start
Better than getting what I say I need Better than living the life that I wan't to
Better than the love anyone could give
Your love is

You hold me now in Your arms and never let me go

And You oh Lord made the sunshine and the moonlight in the nightsky
You give me breath and all Your love
I give my heart to You
Because I can't stop falling in love with You
I'll never stop falling in love with You

Better than the riches of this world Better than the sound of my friends voices

Better than the biggest dreams in my heart and that's just the start
Better than getting what I say I need Better than living the life that I wan't to
Better than the love anyone could give
Your love is

Jumal on ja jääb parimaks kui kõik teised. Peale Jumalat tuleb mul pere ja ma tean kes seejärel mulle kõige tähtsam on :)
Kallli

Tere taas

Olen maal. Ema juures. Imelik, et saan temaga enam vähem normaalselt läbi. Väisked tülid on olnud aga mitte hullud. Ta saab isaga ka läbi. Ühtpidi on hea meel selle üle teistpidi tahaks, et nad ei saaks läbi. Oeh keeruline. See selleks.
Möödunud laupäeval rääkisin meil noortele egost ja egoismist, sest need on kaks asja ja tihti arvatakse et meil ei tohi olla kumbagi. Aga tegelt me peame olema egod. Piibelgi ütleb, et oleme täiuslikult ilusad ja meil pole ühtegi viga. Meil peab olema hea enesehinnang, peame nägema endeid nii nagu meie taevane issi meid näeb, sest tema armastab meid vaatamata kõigele mida me oma elus ka oleme teinud. Me oleme loodud ju Tema näo järgi. Tema hoolib meist ja armastab meid. Ja rääkisin sellest et meis ei tohi olla egoismi. Piibelgi ütleb et me ei tohi olla isekad ja et ahneid ja isekaid tabab õnnetus. Peale noortekat käis jutt, et oleme kõik egod.
Ma armastan meie noori. Ei väsi seda kordamast. Nad on liiga imelised. Jumala kallihinnalised printsid ja printsessid. Ja nad kõik on niisama ilusad :) (Our inside jokes)

Aastavahetus

Noo minu aastavahetus möödub koos kallite noortega koguduses. Aga jah olen juba sellien tundlik tibi ja ma lihtsalt vajan kallistusi ja värki. Ja kui siis üks sõber soovis head uut aastat siis ta kallistas kõiki mu ümber ja mina olin ainuke kes kalli ei saanud. Juhtub :) Aga ilutulestik oli vägev. Me seisime selle kõige keskel ja kõik läks me peade kohal laiali. Sama vinge tunne oli ükskord olla virmaliste keskel kui nendest me ümber kuppel moodustus. Seekord moodustus ilutulestikust meie ümber kuppel. See oli ülimalt lahe elamus, kogemus. Ma küll mõnes mõtlen, et oleks võinud Võrru metosse minna aga samas ma ei kahetse, et siin olin. Meie noored siiski ju.
Ühele asjale jõudsin täna selgusele: et armastust ei oel mõtet oodata. Pigem elada niisama ja nautida elu. Armastust oodates jääd enne vanaks kui selleni jõuad. Mina ei kavatse enam seda oodata :) Eks näid kuhu nüüd elu keerdkäigud mind viivad.
Kallid kõigile kes loevad.

Noniii

Noorteka jõulupidu toimus meil 20.detsember siis. Oiii ma olin korraldamisest ikka veidi palju väsinud aga kõik läks hästi. Meil oli väga tore ja lahe aeg. Kuigi mul oli niii kiire, et ei jõudnud kellegiga rääkida. Kolm õhtut järjest olin koguduses kaunistamas siis üks õhtu kodus ja reede õhtul olin koguduses ning seejärel laupäeval hommikul kella 11st kuni öösel poole kaheni olin seal. See väsitas ikka ära. Aga meil on imelised noored nagu olen maininud :) Suured tänud kõigile kes aitasid seda korraldada ja teha seal midagi. Eriti tänud Ahtile (n.ö üks peakorraldajatest) ning ülistustiimile. Ilma nendeta poleks see nii super olnud. muidugi peaks siiskohal minema kõige suurem tänu Jumalale. Sest see kõik oli siiski tema auks esiteks. Noori oli meil ikka palju kohal. Mingi üle 30 vist. Või noh umbes seal ringis :) Vanu nägusid oli eriti tore meel näha. Igatahes oli see suppper jõulupidu minu arust. See õhkkond ja ruum ja valgustus see oli mõnus lihtsalt. Isegi meil pastorile tohutult meeldis :)
Järgmiseks siis aastavahetus homme. Oii sinna eriti keegi midagi korraldada ei jõua seega läheme lihtsalt kogudusse. Vaatame filme, mängime ja vaatame mis veel head mõttesse tuleb. :) Sellest saan siis kirjutada hiljem kui juba uus aasta on ;)
Ma ei tea paljud seda blogi loevad. Aga tean, et mõned siiski loevad :D Sorry siis nendele kes pidevalt jälgivad. Mul lihtsalt pole aega ja ideid et miskit siia kirjutada.