Piiblipäevad

Käisin siis nädalavahetusel Viljandis Piiblipäevadel. Minu jaoks oli see neljas kord seal. See on alati imeline aeg koos Jumalaga ja sõpradega keda näed võibolla heal juhul aastas korra. Seal on alati bändid ja koosolekud ja ülistus. See kõik toob noori lähemale Jumalale. Imeline on näha kuidas noored üle Eesti tulevad kokku, et Jumalat teenida ja kiita. Tean, et see on igal aastal paljude jaoks elu muutev üritus.
Meie noori oli seal kokku kümme. Laupäeval seminaridel käies Jumal rääkis mulle, et isegi kui me kukme ja teeme valesti siis see ei tohiks saada põhjuseks, et eemalduda Jumalast. Tema on alati meid ootamas käed avatud, et me läheks tema embusse ja oleksime tema armastuses. Ta ootab, et kui me kukume, paluksime talt andeks ja rääkisime talle kui me kahetsema seda, mitte ei läheks eemale. Ma arvan, et see on sõnum mida on paljduel vaja teada aga mina sain selle seoses oma probleemidega. Olen varem oma elus kogenud et kui ma teen teatud asju mida ma ei tohiks teha, siis mul on häbi Jumala ees ja ma hakkan minema temast järjest eemale. Jumal ei taha et midagi saaks põhjuseks temast eemaldumisel. Ta armastab meid selleks liiga palju ,et meist ilma jääda.
Igatahes pühapäeval oli siis Toomasel sünnipäev ja pool 9 läksime neljandale korrusele kus poisid magasid. Kuna meie poisid magasid koridori peal siis oli meil lihtne. Läksime siis sinna ja hakaksime talle sünnipäeva laulu laulma. Mingi keset laulu ta siis hakkas riide panema. Päris khm huvitav oli seal nii laulda jah. Igatahes usun ,et see oli meeldiv üllatus.
Oeh kuidas tahaks tagasi. See on super aeg veeta kolm päeva inimestega keda näen nii harva ja Jumalaga kes on alati meiega .
Kallikalli teile.