Väike tüdruk.

On õhtu. Juba pimeneb. Tuul puhub. Üks tüdruk kõnnib mööda teed. Väljas tusiab. Tüdrukul on jalas suve kingad ja kleit mille peal on üks vana räbaldunud tekk. Ta ei tunne enam oma sõrmi ega varbaid. Eemal paistab maja, või on see mingi hoone? Vahet pole. Tüdrukuke peab sinna jõudma. Ta pole kaks päeva midagi söönud. Maja paistab juba päris lähedalt. Ei see ei ole maja, see on küün. Väike tüdruk läheb sisse. Ta otsib kõige tuulevaiksema koha ja läheb heintesse sooja, võtab teki peale ja jääb magama. Ta ei tunne midagi.

On hommik. Tüdrukuke avab silmad. Tal tuleb naeratus näole. Tüdruk on toas ja tal on soe. Kuid äkki tuleb talle kõik meelde mis juhtus. Ta hakkab vaikselt rääkima. Tüdruk mäletab, et oli hommik. Tüdruk mängis oma nukkudega ja oli õnnelik, et ta isa sünnipäevaks koju tuleb. Isa oli läinud töö tõttu teisse külla. Keegi koputas uksele. Tüdruk jooksis ukse juurde, aga ta kasuema tõmbas ta tagasi ja avas ise ukse. Naine hakkas nutma, talle teatati et tüdruku isa on surnud, kuid naise nutt oli teeseldud. Naine oli tegelikult õnnelik, sest ta sai mehe vara nüüd endale ja viskas tüdrukukese majast välja. Tüdruk kõndis kaks päeva kuni jõudsi küüni ja jäi sinna magama. aga praegu ei olnud ta enam küünis. "Kus ma olen," küsis väike tüdruk. Õrn ja ilus hääl vastas talle: "Kodus kallike, kodus." Ja tüdrukuke jäi magama tagasi.

Ta ärkas kahe päeva pärast ja ei mäletanud midagi. Tegelt midagi ikka mäletas. Ta mäletas seda, et tal oli nüüd ema ja isa ning pere kes teda armastas. Kuigi ta ei teadnud, et see pole päris tema enda pere.

Möödas oli 10 aastat. See väike tüdruk pidas oma 15.aasta sünnipäeva. Tal ol iarmastav pere ja palju sõpru. Kui sünnipäev oli möödas, läks ta jalutama. Õues tuiskas. Tüdruk võttis teki peale ja jooksis küüni, et sooja saada, sest ta ei tahtnud veel tuppa minna. Kuid äkki tuli talle meelde üks õhtu ja kuidas ta siia perre jõudis. Tüdruk jooksis kiiruga tuppa, otsis üles ema ja küsis kus opn ta päris isa. Ema ohkas: "Ma teadsin, et see sulle kunagi meelde tuleb." ning rääkis kogu loo kuidas see noor 15 aastane neiu nende juurde sattus. Neiu polnud pahane. Ta sai aru, et vanemad ei tahtnud telle lihtsalt haiget tema. Neiu kallistas oma vanemaid ja läks siis magama.

Lapsed kisavad, naeravad ja mängivad. Möödas on 50 aastat ajast mil tüdrukust sai neiu ja ta pidas oma 15.aasta sünnipäeva. Nüüd on ta sirgunud naiseks. Ta istub oma kiiktoolis ja mängib lastelastega. Millegipärast on igal aastal tema sünnipäeval külm ja tuisune ilm. Nii ka see aasta. Aga see väike tüdruk on õnnelik. Ta pole küll väike tüdruk, aga õnnelik on ta sellegipoolest. See naine on 75 aastane. Tal on armastav mees, kaks last ja viis lapselast. Tal olid ka vanemad või õigemini kasuvanemad, kes teda armastasid kui oma last.

Õnnelik naine on saanud 80. Õigemini oleks saanud, kui oleks 2 päeva kauem elanud. Täna peetakse tema matuseid. Täna sai ta 80. Esimest korda tema sünnipäeval ei ole tuisune ning päike sillerdab lumel. Täna ta saab kokku oma ema ja isaga. Samuti oma kasuvanematega. Täna paistab tema sünnipäeval päike kuna ta saab kokku oma isaga, keda ta väikse tüdrukuna nii väga armastas.

Oma isa jaoks on ta ikka veel seesama väike õnnelik tüdruk, kes mängis oma nukkudega ja ootas isa oma 5.aasta sünnipäevaks koju. Tal on nii palju mille pärast tüdruku ees vabandada ning nii palju millest rääkida ja öelda kudias ta jälgis igat tüdruku sammu ja hoidis ning kaitses teda. Kuid nüüd mitte enam tüdruku vaid naise ees. Õnneliku naise ees.

Hmmm....

Mingi kolmapäeval vist ütles Elisa (minu õde), et emal on mind laupäeval kella kolmeks koju vaja. Kui küsisin põhjust, ta seda ei öelnud. Siis täna (see on reedel) helistasin emale, et midagi küsida ja siis ema ütles, et pean olema homme, laupäeval kell kolm Põlvas kirikus. Küsisin et miks peaksin ma minema sinna kirkiusse ning ema vastas, et seal on peresündmus. Peale väikest pausi ütles ta, et tal laulatus. Mul tulid pisarad silma, kuid hoidsin neid tagasi. Pisarad ei tulnud mitte õnnest vaid kurbusest, kuna ma ei salli seda meest kellega ta abiellub. Ega see mees mind ka ei salli. Kuigi jah, poolteist aastat on nad koos elanud, miks siis peaks see abielu nüüd siis midagi mõjutama. Aga mõjutab ja väga palju kohe. Aga minu jaoks see mees on ja jääb mitte kellegiks. Iial ei saa temast minu kasuisa.
Nüüd siis mõtlen, kas üldse homme laulatusele minna, kuigi ilus oleks minna. Aga samas ma ei taha, see toob nii tohutult mulle pisarad silma. Mingi terve õhtu olen vahelduva eduga nutnud. Ma ei salli seda üldse kohe. Ma ei taha neid pulmi, ma ei taha seda abielu, aga mina ei saa sinna midagi parata. Ema elu ja tema otsused ja valikud.
Ja jõuludel ei kavatse ma ka koju minna. Olen kasvõi üksinda ühikas, aga koju ma ei lähe. Ma ei taha, mul tunne nagu pere laguneks mitte ei saaks kokku.

Sõpruse tähtsus

Kas ma olen kerjus
Või aadli soost.
Elan maal või linnas.
Mis tähtsust sel on
Milline olen.
Olen ma paks
Või olen peenem.
Tähtis on, et sõpru mul oleks.
Olen ma rõõmus
Või olen kurb.
Naeratan või nutan ma.
Mis tähtsust see loeb,
Kui sõpru mul on.
Sõbrad on kallid,
Neid hoian ma.
Tülli kui lähen,
Andeks palun ma.
Sõbrad on kallid
Ja kalliks jäävad nad.

Hingeaknad

Kus asuvad hingeaknad?
Hingeaknad, millest ei räägita
Või ei taheta rääkida?
Võib-olla ei räägita nendest sellepärast,
Et keegi ei teagi nendest midagi,
Keegi ei mõtle nende peale.
Miks ei peeta hingeaknaid tähtsaks?
Aga kuidas saakski neid tähtsaks pidada,
Kui keegi ei teagi mida see tähendab.

Hingeaknad asuvad meie sees,
Meie südametes,
Meie lähedastes.
Meie hingeaknad asuvad meis
Ning meile kallites inimestes.
Lähedased ei ole ainult need, kes on meile
Siin, lähedal, kes asuvad meie juures ja keda me näeme iga päev või iga nädal.
Lähedased võivad olla ka need keda me pole kordagi veel oma elus näinud.
Nad võivad olla ka mitme 1000.km kaugusel,
Aga neis asuvad ikkagi hingeaknad,
Meie hingeaknad, kui nad on meie kallid.

Hingaknad on head ja rõõmsad mäletused meist,
Meie lapsepõlvest.
Mälestused kallitest inimestest.
Igas inimeses on oma hingeaknad
Ning need peegelduvad välja
Siis, siis kui oleme rõõmsad
Ja siis kui me hoolime teistest.
Teistest, kes on meile kallid.

=)

Nii, see siis minu esimene postitus detsembris.
Igatahes kes ei tea, siis vahepeal kihlusin. Aga mitte päriselt. See pigem mängu kihlus ja sellega oma teema, millest tõesti ei viitsi rääkida. See selleks. Aga ahepeal leppisin oma kallikesega ka ära. Kuigi südames ikkagi midagi kripeldab kõige pärast mis tegin. Ma ei saa sinna midagi parata, et ma asju kaua järgi põen. Isegi asju mis pole tähtsad.
Igatahes oli mul vahepeal aega mõelda. Ma ei oskagi öelda, kas armastan teda, aga kindlalt võn öelda, et ta tähendab mu jaoks rohkem kui ma ei tea kes =). Ta on inimene kes toob mulle naeratuse silma. Jah just silma, sest temale mõedes naeratavad ka mu silmad. Ja seda on näha =) Kindlasti olen armunud. Aga ma mõtleisn, et armastus tekib aja jooksul, inimesega koos olles, teda tundma õppides. Seega ei saa ma öelda et teda arastaksin. Aga kindlasti olen armunud ja ta on nii kallis. Ma olen õnnelik, et ta just minul olemas on.

Hei hei

Sorry, et nii pikk vahe on jäänud.
Kui sel on üldse lugejaid.
Igatahes poel vahepeal ideid olnud ja midagi põnevat pole juhtunud.
Reedel oli going up. Esimest korda sel hooajal. Teemak oli "Elu vanemateta." Päris hää oli. Lahe. Aind et kui see bänd, Outset või mis see ka olnud, esines, hoidsin mina enamus ajast kõrvu kinni, sest muusika mängiti sõnadest üle ja see on jube kui nii tehakse. Aga jutlus oli ka väga hea. midagi mis noortele vaja. Tegelt neil alati sellised jutlused mida noortele oleks vaja.
Laupäeval oli meil oma noortekas. Lahe oli, et üle pika aja meil ka jälle noortekas. Litsalt vahepeal nii palju üritusi olnud, et me oleme noortega mujal käinud ja kedagi ei jääks laupäevasele noortekale meilde muidu. Aa ja kuna Enaril, meie pastoril oli sünnipäev siis kui meil noortekaid ei toimuud, siis tegime talle möödunud laupäeval kaardi kuhu kõik kirjutasid oma nimed alla. Igatahes laupäeval oli tore.
Pühapäeval juba hommikul läksin emaga kaasa kirikusse. Üldse ei viitsinud sinna minna. Neljaks läksin oma kogudusse ja siis olin seal. Aga poole koosoleku pealt helistas endine poiss ja ütles, et ta Põlvas ja tuli koguduse juurde. Tavaiks, läksin siis välja, Rääkisime ja lollitasime seal ja siis ükshetk läksin lampi sisse tagasi ja ta läks minema. Rohkem teda näinud ei ole. Mõnes mõttes hea, aga samas ole ka veidi kurb. Igatahes, läksin siis sisse tagasi ja kuulasin ilusti lõpuni selle koosoleku. Pärast peeti novembrikuu sünnipäevi.
Nüüd mul kolm päeva tuju mingi lampi all olnud. Iseka ei tea miks. Üks päev tulin kuskilt ja leidisn kirja: "Kallis Mona. Läksin reisile. Ei tea millal naasen. Sinu tuju" Ja siiamaani polegi naasnud. Täna sain postkaardi talt. Korraks tuli isegi naeratus näole aga kadus ka kähku jälle. Igatahes loodan, et läheb paremaks.

Aa ja tänan tähelepanu eest neile, eks ikka vahest viitsivad pilgu peale vista mu blogile =)

Nädalavahetusel

Neljapäeval siis läkisn Viljandisse. Pidin küll reedel tagasi tulema Tartu, aga siis plaanid muutusid ja jäin veel üheks ööks sinna. Aga reede oli parim päev üle pika pika aja. Õhtul enne noortekat sain Kaspariga kokku ja see oligi see parim mis juhtus. Kuuest hakkas noortekas, siis läksin sinna. Peale noortekat sõime kartuliputru ja olime niisama. Siis läksin ühe sõbrannaga jalutama ja Kassu maja otsima kuna unustaisn talle ühe pildi anda, siis viisin selle talle postkasti. Sellega oli ka tükk tegu et õige maja üles leida, aga jalutada oli ka hää. Kui kogudusse tagasi lõpuks jõudsime mingi 11.15, siis läksin netti ja hakkasin teise sõbrannaga rääkima ja pilte vaatama ja igasugu asju tegema. Oi me naersime ja laulsime ja hüppasime ja tantsisime mingi poole kolmeni öösel. Aga lahe oli. Huvitav mida Joonas sinna kartulipudru sisse pani, et me nii segi läksime. Ei tea ja ei saanudki teada.
Igatahes laupäeva hommikul sõitsin Joonase, Mari ja Reginaga (ma ei tea kas just kirjapilt õige, aga muidu küll nimi õige) Tartusse konverentsile. Aga ma olin suht korrastamatta ja väsinud, seega läksin poole koosoleku pealt minema. Läksin ühikasse ja siis mõtlesin et vahetan riided ja teen end korda ja lähen tagasi, aga siis jäin magama. Magasin mingi paar tundi ja siis korrastasin end ja läksin tagasi. Seal hakkasime just üht filmi vaatama. Facing the giants, kui ma ei eksi oli filmi nimi Elu hää film ikka.
Peale filmi oli veidi aega ja siis hakkas õhtune koosolek. See oli parim koosolek üle pika aja. Ma sain sealt just selle mida mul vaja oli ja vastused mitmetele küsimustele. Peale koosolekut oli veidi aega ja siis hakkas ülistusteenistus "Sanctuary". See oli nagu parim. Noored unustasid end ülistusse ja taevad olid lahti. Seal Jumalat ülistades ja lihstalt tema ees põlvitades ma nägin kuidas inglid taevas koos meiega hüppasid ja tantsisid ja ülistasid jumalat. See oli imeline. Jumal on imeline. Unustades end ülistusse, kestis see tunni asemel, mis oli planeeritud, pea kaks tundi. Jumal on liiga imeline, et teda mõista.

Viljandis

Aga teate? Ma tulin täna Viljandisse. Üks sõber tuli järgi ja lubas mu homme tagasi Tartu viia. Loodan et näen oma kallikest ka ja kui ei näe, siis on täitsa panges. Ei tegelt panges küll pole, aga kurb oleksin tohutult. Igatahes ma loodan veel et jõuan ka oma piltidel ühikas järel käia. Oleks tore need ikka ükskord ära tuua. Aga ega mul hetkel midagi rohkem kirjutata polegi, et siis tsäupläupakaa ja kalli kalli ka.

Aa see pilt siin seepärast, et ma arvan, et see on lahe =D

The best :)

Parim päev üle pika aja. Tähendab, et algus oli väga nõme ja värki, aga õhtu oli parim. Kallike tuli msn-i ja siis algul oli mul alla nulli tuju, aga ta oskas seda parandada. Ta on liiga kallis. Alati olemas kui vaja. Ma lähen talle korda ja ta armastab mind. Vähemalt ta väitis nii. Aga ta on kõige parem mu elus. Armastan. Kuid tihti teeb see kurvaks, et me saame nii vähe kokku. Ta elab nii kaugel, aga samas on niiii kallis. ma ei tea mis teeksin, kui peaksin ta kaotama.
Liiga kallis oled armastan sind*
Vähemalt on keegi kellele saan alati loota (või noo peaaegu alati), keegi kes hoolib, keegi kes armastab. On keegi, kes oskab mind naeratama panna, vb vahest toob pisarad silma aga ainult õnnest. Keegi, kes oma olemisega suudab muuta mind. Keegi keda armastan ülekõige.

In English little bit

I thought that I have many friends who don't understand Estonian. So I will write very little bit in English.
We were in Uppsala in youth conference. It was awesome. God touched young people in there and youth got saved and these meeting were great. I got rid of many stuffs. God is so awesome. I am so happy that I know Him. One day we went to swim. We had these tickets to go to swimming and that was also great. But the most of that were, that one person from our group got saved. And what made that trip so great was these people with who we went to there. I love you guys. we went to there with two cars so that were 10 young people. I really miss that time.
Then the second thing what I have written here is, that how much I'm missing one guy. Like he is my boyfriend. But he lives quite far away. But still he is the best...umm yeah almost the best thing in my life. God is the best and then comes that guy. I really love him.
But anyway sorry that i have so few text in English. But I wrote here only the most important what i have in Estonian.

Talendijaht

Et siis neljapäeval olingi talendijahi saates. Isver kui võõras hääl mulle tundus. Igatahes lahe oli vaadata. Sain kõik jah-id ju. Eluhää. Kuigi ok ma ei ütlegi et see mingi hullem talent on, pi-keelt räägivad paljud ju. Aga samas vaadata neid breikareid ja tantsijaid ja lauljaid ja võimeljaid ja iluuisutajaid ja muid selliseid tegelasi, siis teiste kohta võiks samamoodi öelda, et ah see pole mingi talent ju . Kuid samas kes need kommenteerijad on ja panevad, et oskavad paremini ja kiiremini ja värki, siis palun väga mingu ise saatesse. Ei aga ma ei kahetse. Läkisn sinna uute kogemuste pärast. Ja lahe oli. Paljud endised klassikaaslased imestasid, või olid pigem šokis, et mina seal olen. Tundusin koolis nii vaikne ju, aga lahe oli. Peale saadet kaks-kolm päeva on juba kõik käinud, et ohh ma nägin sind sa olid nii lahe ja muud sellist teksti. Helistatakse ja saadetakse sõnumeid ja reiti ja msn-is. Ei aga lahe oli, kuid samas ei tea kas teine krod enam läheksin.

Milles peitub õnn?

Kas sina tead,
Milles peitub õnn?
Kas õnn peitub selles,
Kui sul on palju raha
Ja seljas parimad riided?
Kas õnn on see,
Kui sa võid endale osta
Kõike mida tahad?
Kas sa tõesti arvad,
Et see on õnne valem?

Õnn peitub kõiges
Mida näed.
Õnne võid leida kevades,
Ärkavas looduses,
Õitsvates lilledes.
Õnn on ennast peitnud
rohelistesse puudesse
Ja linnulaulu.
Õnn on see,
Kui jää hakkab sulama
Ja varsti saab ujuma.
Õnne leidub päikesepaistes
Ja vihmasajus.
Vikerkaares
Ja päikesekiirtes.
Õnne võid näha
sinises taevas
ja valgetes pilvedes.

Õnne leiad suvest.
Rannas päevitamisest,
Ujumisest.
Õnn on selles
Kui saad mängida
Ja kiikuda.
Õnn on äikeses ja päikeses.
Õnn peidab ennast
Rohelisel heinamaal
Ja metsas.

Õnn,
On sügise poristes ilmades,
Oranžides, kuldsetes lehtedes.
Õnne võid leida
Kartuli korjamisest
Ja esimesest lumest.

Talvel näed õnne
Lumesajus.
Ta on peitnud ennast lumememmedesse.
Õnn on veeta
Jõule perega
Ning aastavahetust sõpradega.
Õnn on see
Kui sinust hoolitakse ja kaitstakse
Õnn on naerus
Ja rõõmus ja kallistusteski.
Õnn,
On väikestes lastes,
Nende naerus ja kilkamises.

Õpi nägema igas asjas midagi,
Mis teeb kedagi õnnelikuks
Ja sa näed,
Et maailm
On sada korda ilusam.

Rootsist tagasi

Sorry kõigile, et ma ei ole vahepeal kirjutanud. Ma olin ju Rootsis, Uppsalas noortekonverentsil kui keegi veel ei tea. Ma ei tahtnud sinna minna. Mitte, et ma ei oleks tahtnud konverentsile aga ah ma ei oska seletadagi. Igatahes ma ei kahetse et käisin. See oli super hea konverents ja seltskond oli ka väga hea. Üks meie grupist sai päästetud, mis oli minu arust parim mis võis juhtuda. Ma ise sain ka mitmest asjast vabaks.
Esimene päev sõitsime pool kaks Põlvast välja ja Laevale jõudes oli see nii tuttav mulle. Laeval oli suht igav. Midagi polnud teha aga siiski oli lahe
Järgmine päev olime Sotckholmis sealt sõitsime kohe edasi Uppsalasse. Upsalas läks aega enne kui me oma elamis kohta saime minna. Sinna jõudes aga sättisime end kohe sisse ja läksime linna peale.
Õhtul oli esimene koosolek. See oli suht lahe. Siis peale koosolekut koju ja jälle magama. Teise päeva hommikul oli meil hommikusöök. Seal oli väikse kui normaalse valikuga rootsilaud. Peale seda läksime kohe hommikusele koosolekule ja peale koosolekut läksime ujuma, kuna meil olid seal veepargi piletid ka. Ujuda oli häästi lahe. Nii tunnen ujumisest puudust, sest suvel sain ka nii vähe ujuda. Peale ujumist puhkasime veidi ja siis läksime jälle koosolekule.


Kolmas päev hakkas samamoodi. Ja päev kestis ka samamoodi (noo mitte ujumine aga muu). Õhtul läksime mina, Elisa, Anni, Ander ja Ahti jalutama. Mingi mega tuisk tuli. Aga ikkagi meil tulie enne lumi maha kui teil siin Eestis. Hästi lahe oli jalutada ja pilte teha. olgugi et külm ja tuisune aga siiski lahe. Siis magama ja hommikul jälle sööma ja koosolekule. Aga siiski Anni ja Ander olid nii armsd koos (kuigi nad aind sõbrad, aga kes teab mis veel juhtuda võib).


Järgmine päev möödus jälle samamoodi. Oi ei möödunud ka. Viis inimest meie grupist läksid ju Viljandi omadele külla. Nad elasid mingi 50 km umbes Uppsalast väljas. aga lahe oli. ja siis õhtul jälle koosolekule.
Ja siis tuligi viimane hommik. Hommikul käisime Heidil külas. Armas maja on see kus nad elavad. Peale seda läksime koosolekule ja siis peale koosolekut tegime seal grupi pilte. Igasugu hüppmistega ja värki. Ja siis läksime Anni onu juurde tänasime neid et nad meie nii head elukohad seal otsisid ja sõime pitsat. Aga seda pitsat oli nii megalt palju, et seda jäi veel hulgim üe. Seejärel asusimegi tagasiteele. Laev oli ikka sama ja tuttav. Laevas läksin kohe netti, kuna mul oli mega igatsus oma kallikese järgi. Õnneks sain temaga peaaegu kohe rääkida. Ta on nii ülimegagiga kallis mulle. Ja siis eesti noored mängisid nagu maastiku mängu laeval, et pidi erinevaid punkte ja ülesandeid otsima aga lahe oli.
Eile koju. Mega uni oli ikka. Ma ei khetse et läksin. Kuigi olugugi, et igatsus oli pidevalt oli see konverents mega hää. ja seltskond tegi selle veel paremaks.
Kindlasti oleks sellest tohutult palju kirjutadada, rääkida, aga ma ei hakka seda kõike kirjutama. Teile piisab sellest, et see oli ülimega hea konverents.

Viljandis tantsuvõistlustel

Laupäeval käisime siis Viljandis. Hannal olid tantsuvõistlused seal. Kell pool 7 tulime juba üles ja siis sättisime, Võrust läbi ja siis Viljandi poole. Kuskil kümne paiku olime Viljandis. Siis sain ühe sõbraga kokku. Mingi niisama lampi naersin ja siis hakaks ta ka naerma. Siis viis ta mind pitsat sööma ja mul polnud üldse isu, aga gaasideta koka oli ka hää. Ise loksutasin gaasid välja ju. Lõpuks läks ta minema ja pidin teise sõbraga kokku saama, aga tal juhtus äkki, et ta ei saanudki tulla. Ma tean küll põhjust aga seda ei ole vaja siia kirjutada. Aga jah Hanna sai 3nda koha ja said järgmisesse võistlusklassi nii, et järgmine kord nad on juba lapsed 6 vanuseklassis. Mega tublid nad on.
Siis jõudsin koju, vahetasin riided ja siis kohe edasi Tartusse. Siis jõudsin mingi 11, poole 12 paiku koju ju. Ja lõpuks olin mega väsinud. Aga olgugi, et päev tõi pisaraid silma, siiski sain tohutult palju naerda. Tänan et osad inimesed mu päeva nii erilisieks tegid.

Aga teate, ma olen õnnelik. Heh jah ilmselt olen armunud. Mõtted aind ühe isiku juures ja ta niiülimegagigakallis mulle. Paremat inimest annab otsida. Neid on vähe kes suudavad mu rasket iseloomu välja kannatada, aga need kes suudavad, neil veab, sest selle raske iseloomu taga peitub äärmiselt tore ja sõbrlik neiu.
Kahjuks elab see eriline inimene Viljandis ja saame harva kokku. Aga arvan et olen talle sama tähtis kui tema mulle. Vähemalt loodan seda.
Armastan*

Täna vaid hetk

Sa elad tänases päevas,
Elad vaid hetkes.
Pole olemas eilset,
Pole olemas homset.
Sa elad tänases päevas,
Elad vaid hetkes.
Ära meenuta eilset,
Unusta homne.
Aega ei saa tagasi keerata.
Asjad mis olnud,
Neid muuta ei saa.
Asjad mis tulevad,
Neile mõtlema sa ei pea.
Sa elad tänases päevas,
Elad vaid hetkes.
Olnud muuta sa ei saa.
Naudi vaid hetke
Milles sa elad.
Eilset pole olnud,
Homne ei tule kunagi.
Sa elad tänases päevas,
Elad vaid hetkes.
Vaid hetkeks unusta
Kasvõi kõik enda ümber
Ning naudi seda hetke.

Armastus

Armastus,
See on tunne,
Mida kirjeldada ei saa.
Armastus,
See on tunne,
Millest keegi tegelt midagi ei tea.
Armastus,
See on tunne,
Mida paljud kogeda tahavad,
Kuid kui kogevad,
Tihti haiget saavad.
Armastus,
See on tunne,
Mis sind õnnelikuks teeb.
Armastus,
See on tunne,
Mis kõhus liblikad lendama paneb.
Armastus,
See on tunne,
Mida mina enam tunda ei tahaks.
Armastus,
See on tunne,
Mis ka haiget teeb mulle.

In English (A)

For those who don't understand Estonian I will write little bit in English. I have wrote in here how good days I have had. Also I wrote that one friend had birthday and that was quite good. Last post what I have is about one meeting with Steve Hill. It was two days and that was really great. God touched people in amazing ways. Hundred people got saved, God healed them, and they just felt God presents in there. I have been far away from God lately but after that meeting I came back to God. He is so amazing and I don't ever want to go away from Him anymore. He is greater than we could ever think. And he have greater plans for us than we could ever want.

Steve Hill Tallinnas

Reedel ja laupäeval olime siis Tallinnas Linnahallis Steve Hilli kuulamas. Seal toimus imede krusaad kaks päeva. See kogmus mida inineme saab koosolekutelt, on igal ühel isiklik. Paljude jaoks oli reedel väga hea koosolek, aga minu jaoks oli lihstalt hea. Ma tõesti lootsin, et see on imelisem, aga ei olnud. Kuid laupäeval oli see eest tohtult imeline koosolek. Jumal puudutas mind nii, et hakkasin naerma ja mu tuju oli elu hää. Sajad inimesed tulid päästepalvele, said terveks ja said täis Jumla vaimu. Jumal on imelisem kui iial arvata oskame.
Peale koosolekut nägin paari sõpra keda pole mitu aastat näinud. Läksin rääkima ka ühe sõbraga kes muidu on suht tõsine, aga kuna ma ise tohutult naersin ja alustasin üht sõna sada korda uuesti, hakkas ta ka mu kõrval naerma ja siis enamus ajast seal naersime :D Jumal on tohutult hea. Ta on imelisel kui me arvata oskame ja võib meid puudutada ka kodus. Me lihtsalt peame usaldama teda ja ta ilmutab end meile imelisemalt kui oskame iial arvata ;)

Yltsu sünna.

Täna oli siis kauaoodatud päev, kui Ylts pidas oma 22. sünnipäeva. Päris lahe oli kui aus olla. Algul mul polnudki suuremat tuju aga vahepeal hakkasin niisama heast peast naerma ja siis tuli tuju ka juba iseenesest. Rahvast ikka oli natukene :D Aga jah naerda sai ikka kõvasti ja "põlev tort" oli ka päris hää :D Ei mina jäin väga rahule. Kahju aind et ma kingituse koju unustasin :( oleks naerda saanud :D Tänan kõigile kes selle sünnipäeva erliseks tegid. (Kirjutan juba nagu oleks mul sünnipäev olnud :D). Lõpuks jõudsin ühikasse ka. Varsti magama, homme siis mingi poole seitsmest ülesse ja siis Tallinna. Laupäeval või pühapäeval jõuan alles koju. Eks siis kirjuta endasi kuidas läks.

Alguse asi =D

Võibolla tõesti on see aind alguse asi, et ma siin nii innukalt postitusi lisan, aga praegu viitsimist ja tahmist ka mingit mõttetut teksi kirjutada :D Põhimõtteliselt istun hetkel Tartus ühikas. Jah just nimelt Tartus. Võibola paljud teavad, et ma käin Viljandis koolis, aga enam ei käi. Vot nii on lood. Vahetasin kooli ja eriala. Varem õppisin Viljandis kokandust, nüüd õpin Tartus rõivaõmblemist. Vähemalt nüüd on mul eriala mis mind tõesti huvitab.
Tgelt on hetkel lood nii, et ootan reedet ja mitte vähe. Ma pean saama kella 15.00-ks Tallinnasse Salme Kultuurikeskusesse. Mul seal üks väike asi toimumas. Muidugi kui raha saan mineku jaoks. Aga sellest teavad vähesed. Võibolla kunagi hiljem saavad teada, eks näis ;)

Iseloomustusi minu kohta

Kuna paljud teavad, et mul reidil blokk peal, otsustasin et toon sealt mõned iseloomustused üle, mis mul seal veel alles. Sellised erilisemad.

*Ma ei mäleta kes selle kirjutas :( ---> Väga nunnu ja abivalmis söbranna kes liidab ka söbrad tihedalt kokku erinevatel kontinentidel:))

*Kadri---> 1 kord elus oleme näinud ja naerda saiii väga palju xD. hästii toree ja hooliv inimene oled . (;

*Rasmus (Tallinnast) ---> esmapilgul väga tasane aga siis kui tundma õpid... on temaga alati lõbus ja juttu on palju

*Kaspar kallis (Viljandist) ---> Hästi kalliks saanud, ei teagi, kas ilma temata oleks mõtet elada

*Liisu ---> mona on mega hea sõbranna..:)Selline kellele saab kõike usaldada..:)ta on megalt tore tyruk..:)hästi kallis oled!!!Kallistan Täiega..:)

*Maarja (vana klassiõde parksust) ---> Kunagine klassiõde.. Oi ma olin siis õel.. Olid vaikne, kuid said hakkama mitu aastat me hullu klassiga.

*Kirsti (kõige erilsiem iseloomustus. armastan sind) ---> isegi kui tundub, et sa ei hooli, hoolid sa rohkemgi veel, isegi kui päike ei paista su näol, on see säramas su südmes, isegi kui näib, et pimedus valitseb, hajutab selle valgus sinu silmadest...armastan :)

*Merje ---> hässsti lõbus ja tore tüdruk:)...ta on väga armas, ilus ja tundlik neiu:)...igati lahe(Y)

*Kerli (vanaklassiõde parksust) ---> mona on hästi tore, armas, temaga on lihtalt super rääkida.kunagi olime pinginaabrid,vahepeal ei saanud me läbi.aga nüüd on ta kuidagi nii kalliks muudunud, et ei teakski, mida ma ilma temata peale hakata. tegin vea kui temaga vahepeal suhtlemise lõpetasin, seda viga ma enam ei tee...Kalli

Kindlasti on neid rohkem kes mind iseloomustanud, aga nagu ütlesin juba, siia tõin ümber erilisemad, mitte lihstalt mingi et tore, kena armas ja kallis.

Midagi head...

Mul viimased paar päeva suht suur segadus mu mõtetes olnud. Mõned üksikud teavad miks (A) Aga täna tuli üks sõber msn-i ja ta rääkis mulle paar asja mida ei oleks uskunudki. Ja see tegi nagu mu mõtted tunduvalt selgemaks. Elu häppi tunne on hetkel. See sõber nagu nii kallis mulle ja mul hea meel, et ta suutis mind naeratama panna täna, kui mul ümberringi suht halb päev oli ja paari inimesega suur tüli. Tänan sind, et mu õhtu heaks tegid.

Nii eks ma siis üritan midagi siis kirjutadada. Olen neid blogi kasutajaid päris mitu teinud, aga see on siis esimene mis tõesti töötab :D Tegelt peaksin hetkel koolis olema, aga juhtus nii, et jäin haigeks. Väike palavik ja kurk valus. Täna vast lähen Tartusse ära ja siis homme kooli. Kes veel ei tea, siis ma käin Tartu Kutsehariduskeskuses ja õpin seal rõivaõmblemist. Kuna alles alustasin möödunud nädalal, siis mul vaja väga palju teha, et teistele järgi jõuda ja see on väga halb, et haigeks jäin. Hetkeks vist lõpetan. Ei oskagi nagu midagi kirjutada rohkem. Õhtul võib-olla kirjutan midagi juurde eks näis mis saab.