Lugu

„ „Tsau kallis. Kuidas sul läheb? „ küsisisin oma kallima käest, kelle nimeks oli Taavi. „Hästi ikka. Tibu, kuule saaks umbes kahe tunni pärast kokku?” küsis Taavi. Vastasin: „Okei, näeme kahe tunni pärast, kallis. Ootan. Suudlused sulle.” Ja me lõpetasime kõne.

Panin teleka mängima ja vaatasin veidi sealt ühte filmi. Ei hakanud eriti süvenema sellesse, kuna nagunii pidin suht kohe jälle edasi minema. Varsti läksingi end sättima. Seejärel läksin ühe puu alla oja äärde, kus pidin Taaviga kokku saama. Me ei pidanud kunagi kokku leppima kus kohtume, kuna saime alati kokku samas kohas. See oli koht kus me esimest korda üksteist nägime. Mina olin seal puu all just mõtlemas, kui äkki tundsin, et midagi lendas mulle pähe. Vaatasin kust see tuli ja nägin teda. Ta tuli mu poole. Minu ette jõudes ulatas ta käe ja ütes, et on Taavi ning vabandas, et ta palliga mulle vastu pead oli virutanud. Tuli välja, et ta harjutas jalgpalli jaoks, et pääseda kooli võistkonda. Ma naeratasin ja ütlesin, et ei ole ei hullu. Sealt me sõprus alguse saigi. Nüüdseks teame ükteist 4 aastat. Käinud oleme poolteist aastat.

Jõudsingi oma mõtteid mõeldes selle oja äärde. Kuna oli kevad ja soojad ilmad, istusin puu alla ja jäin jällegist mõttesse. Mõtlesin selle nelja aasta peale mil olen Taavikest tundud. See aeg on olnud imeline. Ta on nii hooliv ja armastav.

Taavi oli vaikselt mu kõrvale istunud ja ma ei olnudki teda märganud. Kui teda äkki märkasin, tuli välja, et ta seal juba istunud 10 minutit ja lihstalt jälginud mind. Ta armastas mind ja selles polnud kahtlustki. Siis ta suudles mind ja seejärel ütles: „ Kallis, tahtsin sind lihsalt näha ning samas mõtlesin, et äkki sa tahaksid täna õhul minuga piknikule tulla? Kuna täna on täiskuu ja ilmateate järgi ei tohiks pilves olla ning ööseks lubas piisavalt sooja.”

Muidugi olin nõus. Istusime seal koos mõnda aega ja siis otsustasime et saame õhtul samas kohas kokku. Läksime siis koju ja õhtuni oli nii palju aega. Ma ei osanud seda kuidagi sisutada ja istusin teleka ette. Lõpuks avastasin, et olin juba mitu tundi seal istunud ja pean juba sättima hakkama. Sain valmis ja liikusin meie puu poole. Sinna jõudes nägin, et Taavi askeldab seal millegagi. Ta oli pannud sinna maga ühe teki, ja katnud piknkiks laua. Küünlad põlesid ümberringi. Mind märgates tuli ta kohe minu juurde ja ulatas tumepunase roosi ja ta pani mulle tiaara pähe. Sellise nagu printsessidel on ning lausus: „See on sulle. Sina oled täna õhtul ja alati minu printsess.” Ta suudles mind õrnalt suule ja viipas käega õhtusöögi poole. Astusingi edasi.

Maha istuses, askeldas ta veel millegagi mu selja taga, seejärel tegi mulle pea peale õrna musi ja istus peaaegu mu vastu. „Tibu, see on nii ilus mis sa teinud oled. Ma armastan sind nii üli väga,” ütlesin talle. Ta naerats ja ütles: „ Ma armastan sind ka.” Ja valas mulle veini. Ta oli ikka kõigele mõelnud. Küünlad, tiaara, roosid, vein, õhtusöök. Oli juba mitu tundi möödas ajast, kui sööma hakkasime. Söök oli meil ammu söödud, veini oli veel järel. Me lihtsalt istusime seal. Vaikuses. Me teadsime üksteist piisavalt hästi, saime aru mida teien mõtleb ilma, et peaks midgai lausuma. See on armastus.

Ta võttis taskust mingi karbi. See nägi välja nagu, nagu... „Lisett, kallis, kas sa tuleksid mulle naiseks?” oli ta küsimus karpi avades. Seal sees oli imeilus kihlsõrmus. Ma olin sõnatu, aga õnneks suutsin öelda jah talle. Ta pani mulle sõrmuse sõrma ning andis huultele kõge parema, magusama, kirglikuma ja kõige enam armastust täis suudluse, mis ta eales andnud on. See võttis mu põlvis nõrgaks, aga nneks ta toetas mind ja mul polnud võimalik kukkuda. Ma olin õnnelik. Samuti oli seda Taavi. See oli parim õhtu minu elus ja see ei lähe eales meelest. Loodan, et teie, kallikesed saate sama õnnelikuks kui mina sain. Ärge kiirustage suhtega vaid oodake. Ka teie jaoks on see ainus ja õige kusagile olemas. Tuleb lihstalt osata oodata ja otsida ja te leiate ta.” Lisett rääkis selle loo oma kahele tütrele, kellest vanem oli 16 ja noorem oli 14. Ta oli seda ka varem neile rääkinud, aga neile meeldis seda kuulata ikka ja jälle. Lisett andis neile veel otsaette ühe musi ja lahkus toast. Seejärel tüdrukud uinusid.