Hei hei

Sorry, et nii pikk vahe on jäänud.
Kui sel on üldse lugejaid.
Igatahes poel vahepeal ideid olnud ja midagi põnevat pole juhtunud.
Reedel oli going up. Esimest korda sel hooajal. Teemak oli "Elu vanemateta." Päris hää oli. Lahe. Aind et kui see bänd, Outset või mis see ka olnud, esines, hoidsin mina enamus ajast kõrvu kinni, sest muusika mängiti sõnadest üle ja see on jube kui nii tehakse. Aga jutlus oli ka väga hea. midagi mis noortele vaja. Tegelt neil alati sellised jutlused mida noortele oleks vaja.
Laupäeval oli meil oma noortekas. Lahe oli, et üle pika aja meil ka jälle noortekas. Litsalt vahepeal nii palju üritusi olnud, et me oleme noortega mujal käinud ja kedagi ei jääks laupäevasele noortekale meilde muidu. Aa ja kuna Enaril, meie pastoril oli sünnipäev siis kui meil noortekaid ei toimuud, siis tegime talle möödunud laupäeval kaardi kuhu kõik kirjutasid oma nimed alla. Igatahes laupäeval oli tore.
Pühapäeval juba hommikul läksin emaga kaasa kirikusse. Üldse ei viitsinud sinna minna. Neljaks läksin oma kogudusse ja siis olin seal. Aga poole koosoleku pealt helistas endine poiss ja ütles, et ta Põlvas ja tuli koguduse juurde. Tavaiks, läksin siis välja, Rääkisime ja lollitasime seal ja siis ükshetk läksin lampi sisse tagasi ja ta läks minema. Rohkem teda näinud ei ole. Mõnes mõttes hea, aga samas ole ka veidi kurb. Igatahes, läksin siis sisse tagasi ja kuulasin ilusti lõpuni selle koosoleku. Pärast peeti novembrikuu sünnipäevi.
Nüüd mul kolm päeva tuju mingi lampi all olnud. Iseka ei tea miks. Üks päev tulin kuskilt ja leidisn kirja: "Kallis Mona. Läksin reisile. Ei tea millal naasen. Sinu tuju" Ja siiamaani polegi naasnud. Täna sain postkaardi talt. Korraks tuli isegi naeratus näole aga kadus ka kähku jälle. Igatahes loodan, et läheb paremaks.

Aa ja tänan tähelepanu eest neile, eks ikka vahest viitsivad pilgu peale vista mu blogile =)

Nädalavahetusel

Neljapäeval siis läkisn Viljandisse. Pidin küll reedel tagasi tulema Tartu, aga siis plaanid muutusid ja jäin veel üheks ööks sinna. Aga reede oli parim päev üle pika pika aja. Õhtul enne noortekat sain Kaspariga kokku ja see oligi see parim mis juhtus. Kuuest hakkas noortekas, siis läksin sinna. Peale noortekat sõime kartuliputru ja olime niisama. Siis läksin ühe sõbrannaga jalutama ja Kassu maja otsima kuna unustaisn talle ühe pildi anda, siis viisin selle talle postkasti. Sellega oli ka tükk tegu et õige maja üles leida, aga jalutada oli ka hää. Kui kogudusse tagasi lõpuks jõudsime mingi 11.15, siis läksin netti ja hakkasin teise sõbrannaga rääkima ja pilte vaatama ja igasugu asju tegema. Oi me naersime ja laulsime ja hüppasime ja tantsisime mingi poole kolmeni öösel. Aga lahe oli. Huvitav mida Joonas sinna kartulipudru sisse pani, et me nii segi läksime. Ei tea ja ei saanudki teada.
Igatahes laupäeva hommikul sõitsin Joonase, Mari ja Reginaga (ma ei tea kas just kirjapilt õige, aga muidu küll nimi õige) Tartusse konverentsile. Aga ma olin suht korrastamatta ja väsinud, seega läksin poole koosoleku pealt minema. Läksin ühikasse ja siis mõtlesin et vahetan riided ja teen end korda ja lähen tagasi, aga siis jäin magama. Magasin mingi paar tundi ja siis korrastasin end ja läksin tagasi. Seal hakkasime just üht filmi vaatama. Facing the giants, kui ma ei eksi oli filmi nimi Elu hää film ikka.
Peale filmi oli veidi aega ja siis hakkas õhtune koosolek. See oli parim koosolek üle pika aja. Ma sain sealt just selle mida mul vaja oli ja vastused mitmetele küsimustele. Peale koosolekut oli veidi aega ja siis hakkas ülistusteenistus "Sanctuary". See oli nagu parim. Noored unustasid end ülistusse ja taevad olid lahti. Seal Jumalat ülistades ja lihstalt tema ees põlvitades ma nägin kuidas inglid taevas koos meiega hüppasid ja tantsisid ja ülistasid jumalat. See oli imeline. Jumal on imeline. Unustades end ülistusse, kestis see tunni asemel, mis oli planeeritud, pea kaks tundi. Jumal on liiga imeline, et teda mõista.

Viljandis

Aga teate? Ma tulin täna Viljandisse. Üks sõber tuli järgi ja lubas mu homme tagasi Tartu viia. Loodan et näen oma kallikest ka ja kui ei näe, siis on täitsa panges. Ei tegelt panges küll pole, aga kurb oleksin tohutult. Igatahes ma loodan veel et jõuan ka oma piltidel ühikas järel käia. Oleks tore need ikka ükskord ära tuua. Aga ega mul hetkel midagi rohkem kirjutata polegi, et siis tsäupläupakaa ja kalli kalli ka.

Aa see pilt siin seepärast, et ma arvan, et see on lahe =D

The best :)

Parim päev üle pika aja. Tähendab, et algus oli väga nõme ja värki, aga õhtu oli parim. Kallike tuli msn-i ja siis algul oli mul alla nulli tuju, aga ta oskas seda parandada. Ta on liiga kallis. Alati olemas kui vaja. Ma lähen talle korda ja ta armastab mind. Vähemalt ta väitis nii. Aga ta on kõige parem mu elus. Armastan. Kuid tihti teeb see kurvaks, et me saame nii vähe kokku. Ta elab nii kaugel, aga samas on niiii kallis. ma ei tea mis teeksin, kui peaksin ta kaotama.
Liiga kallis oled armastan sind*
Vähemalt on keegi kellele saan alati loota (või noo peaaegu alati), keegi kes hoolib, keegi kes armastab. On keegi, kes oskab mind naeratama panna, vb vahest toob pisarad silma aga ainult õnnest. Keegi, kes oma olemisega suudab muuta mind. Keegi keda armastan ülekõige.

In English little bit

I thought that I have many friends who don't understand Estonian. So I will write very little bit in English.
We were in Uppsala in youth conference. It was awesome. God touched young people in there and youth got saved and these meeting were great. I got rid of many stuffs. God is so awesome. I am so happy that I know Him. One day we went to swim. We had these tickets to go to swimming and that was also great. But the most of that were, that one person from our group got saved. And what made that trip so great was these people with who we went to there. I love you guys. we went to there with two cars so that were 10 young people. I really miss that time.
Then the second thing what I have written here is, that how much I'm missing one guy. Like he is my boyfriend. But he lives quite far away. But still he is the best...umm yeah almost the best thing in my life. God is the best and then comes that guy. I really love him.
But anyway sorry that i have so few text in English. But I wrote here only the most important what i have in Estonian.

Talendijaht

Et siis neljapäeval olingi talendijahi saates. Isver kui võõras hääl mulle tundus. Igatahes lahe oli vaadata. Sain kõik jah-id ju. Eluhää. Kuigi ok ma ei ütlegi et see mingi hullem talent on, pi-keelt räägivad paljud ju. Aga samas vaadata neid breikareid ja tantsijaid ja lauljaid ja võimeljaid ja iluuisutajaid ja muid selliseid tegelasi, siis teiste kohta võiks samamoodi öelda, et ah see pole mingi talent ju . Kuid samas kes need kommenteerijad on ja panevad, et oskavad paremini ja kiiremini ja värki, siis palun väga mingu ise saatesse. Ei aga ma ei kahetse. Läkisn sinna uute kogemuste pärast. Ja lahe oli. Paljud endised klassikaaslased imestasid, või olid pigem šokis, et mina seal olen. Tundusin koolis nii vaikne ju, aga lahe oli. Peale saadet kaks-kolm päeva on juba kõik käinud, et ohh ma nägin sind sa olid nii lahe ja muud sellist teksti. Helistatakse ja saadetakse sõnumeid ja reiti ja msn-is. Ei aga lahe oli, kuid samas ei tea kas teine krod enam läheksin.

Milles peitub õnn?

Kas sina tead,
Milles peitub õnn?
Kas õnn peitub selles,
Kui sul on palju raha
Ja seljas parimad riided?
Kas õnn on see,
Kui sa võid endale osta
Kõike mida tahad?
Kas sa tõesti arvad,
Et see on õnne valem?

Õnn peitub kõiges
Mida näed.
Õnne võid leida kevades,
Ärkavas looduses,
Õitsvates lilledes.
Õnn on ennast peitnud
rohelistesse puudesse
Ja linnulaulu.
Õnn on see,
Kui jää hakkab sulama
Ja varsti saab ujuma.
Õnne leidub päikesepaistes
Ja vihmasajus.
Vikerkaares
Ja päikesekiirtes.
Õnne võid näha
sinises taevas
ja valgetes pilvedes.

Õnne leiad suvest.
Rannas päevitamisest,
Ujumisest.
Õnn on selles
Kui saad mängida
Ja kiikuda.
Õnn on äikeses ja päikeses.
Õnn peidab ennast
Rohelisel heinamaal
Ja metsas.

Õnn,
On sügise poristes ilmades,
Oranžides, kuldsetes lehtedes.
Õnne võid leida
Kartuli korjamisest
Ja esimesest lumest.

Talvel näed õnne
Lumesajus.
Ta on peitnud ennast lumememmedesse.
Õnn on veeta
Jõule perega
Ning aastavahetust sõpradega.
Õnn on see
Kui sinust hoolitakse ja kaitstakse
Õnn on naerus
Ja rõõmus ja kallistusteski.
Õnn,
On väikestes lastes,
Nende naerus ja kilkamises.

Õpi nägema igas asjas midagi,
Mis teeb kedagi õnnelikuks
Ja sa näed,
Et maailm
On sada korda ilusam.

Rootsist tagasi

Sorry kõigile, et ma ei ole vahepeal kirjutanud. Ma olin ju Rootsis, Uppsalas noortekonverentsil kui keegi veel ei tea. Ma ei tahtnud sinna minna. Mitte, et ma ei oleks tahtnud konverentsile aga ah ma ei oska seletadagi. Igatahes ma ei kahetse et käisin. See oli super hea konverents ja seltskond oli ka väga hea. Üks meie grupist sai päästetud, mis oli minu arust parim mis võis juhtuda. Ma ise sain ka mitmest asjast vabaks.
Esimene päev sõitsime pool kaks Põlvast välja ja Laevale jõudes oli see nii tuttav mulle. Laeval oli suht igav. Midagi polnud teha aga siiski oli lahe
Järgmine päev olime Sotckholmis sealt sõitsime kohe edasi Uppsalasse. Upsalas läks aega enne kui me oma elamis kohta saime minna. Sinna jõudes aga sättisime end kohe sisse ja läksime linna peale.
Õhtul oli esimene koosolek. See oli suht lahe. Siis peale koosolekut koju ja jälle magama. Teise päeva hommikul oli meil hommikusöök. Seal oli väikse kui normaalse valikuga rootsilaud. Peale seda läksime kohe hommikusele koosolekule ja peale koosolekut läksime ujuma, kuna meil olid seal veepargi piletid ka. Ujuda oli häästi lahe. Nii tunnen ujumisest puudust, sest suvel sain ka nii vähe ujuda. Peale ujumist puhkasime veidi ja siis läksime jälle koosolekule.


Kolmas päev hakkas samamoodi. Ja päev kestis ka samamoodi (noo mitte ujumine aga muu). Õhtul läksime mina, Elisa, Anni, Ander ja Ahti jalutama. Mingi mega tuisk tuli. Aga ikkagi meil tulie enne lumi maha kui teil siin Eestis. Hästi lahe oli jalutada ja pilte teha. olgugi et külm ja tuisune aga siiski lahe. Siis magama ja hommikul jälle sööma ja koosolekule. Aga siiski Anni ja Ander olid nii armsd koos (kuigi nad aind sõbrad, aga kes teab mis veel juhtuda võib).


Järgmine päev möödus jälle samamoodi. Oi ei möödunud ka. Viis inimest meie grupist läksid ju Viljandi omadele külla. Nad elasid mingi 50 km umbes Uppsalast väljas. aga lahe oli. ja siis õhtul jälle koosolekule.
Ja siis tuligi viimane hommik. Hommikul käisime Heidil külas. Armas maja on see kus nad elavad. Peale seda läksime koosolekule ja siis peale koosolekut tegime seal grupi pilte. Igasugu hüppmistega ja värki. Ja siis läksime Anni onu juurde tänasime neid et nad meie nii head elukohad seal otsisid ja sõime pitsat. Aga seda pitsat oli nii megalt palju, et seda jäi veel hulgim üe. Seejärel asusimegi tagasiteele. Laev oli ikka sama ja tuttav. Laevas läksin kohe netti, kuna mul oli mega igatsus oma kallikese järgi. Õnneks sain temaga peaaegu kohe rääkida. Ta on nii ülimegagiga kallis mulle. Ja siis eesti noored mängisid nagu maastiku mängu laeval, et pidi erinevaid punkte ja ülesandeid otsima aga lahe oli.
Eile koju. Mega uni oli ikka. Ma ei khetse et läksin. Kuigi olugugi, et igatsus oli pidevalt oli see konverents mega hää. ja seltskond tegi selle veel paremaks.
Kindlasti oleks sellest tohutult palju kirjutadada, rääkida, aga ma ei hakka seda kõike kirjutama. Teile piisab sellest, et see oli ülimega hea konverents.