Kuuest hakkas noortekas, siis läksin sinna. Peale noortekat sõime kartuliputru ja olime niisama. Siis läksin ühe sõbrannaga jalutama ja Kassu maja otsima kuna unustaisn talle ühe pildi anda, siis viisin selle talle postkasti. Sellega oli ka tükk tegu et õige maja üles leida, aga jalutada oli ka hää. Kui kogudusse tagasi lõpuks jõudsime mingi 11.15, siis läksin netti ja hakkasin teise sõbrannaga rääkima ja pilte vaatama ja igasugu asju tegema. Oi me naersime ja laulsime ja hüppasime ja tantsisime mingi poole kolmeni öösel. Aga lahe oli. Huvitav mida Joonas sinna kartulipudru sisse pani, et me nii segi läksime. Ei tea ja ei saanudki teada.Igatahes laupäeva hommikul sõitsin Joonase, Mari ja Reginaga (ma ei tea kas just kirjapilt õige, aga muidu küll nimi õige) Tartusse konverentsile. Aga ma olin suht korrastamatta ja väsinud, seega läksin poole koosoleku pealt minema. Läksin ühikasse ja siis mõtlesin et vahetan riided ja teen end korda ja lähen tagasi, aga siis jäin magama. Magasin mingi paar tundi ja siis korrastasin end ja läksin tagasi. Seal hakkasime just üht filmi vaatama. Facing the giants, kui ma ei eksi oli filmi nimi Elu hää film ikka.
Peale filmi oli veidi aega ja siis hakkas õhtune koosolek. See oli parim koosolek üle pika aja. Ma sain sealt just selle mida mul vaja oli ja vastused mitmetele küsimustele.
Peale koosolekut oli veidi aega ja siis hakkas ülistusteenistus "Sanctuary". See oli nagu parim. Noored unustasid end ülistusse ja taevad olid lahti. Seal Jumalat ülistades ja lihstalt tema ees põlvitades ma nägin kuidas inglid taevas koos meiega hüppasid ja tantsisid ja ülistasid jumalat. See oli imeline. Jumal on imeline. Unustades end ülistusse, kestis see tunni asemel, mis oli planeeritud, pea kaks tundi. Jumal on liiga imeline, et teda mõista.
No comments:
Post a Comment